märts

Jõutreeningu mõju kehale

 

Tänapäeva kiire elutempo ja istuva elustiili juures jääb paraku kehalist aktiivsust aina
vähemaks. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on välja toonud tervisliku kehalise
aktiivsuse liikumisnormid, mis tagavad liikumisest saadava märgatava kasu tervisele.
Liikumisnormid näevad iga inimese kohta ette vähemalt 150+ minutit mõõduka
intensiivsusega aeroobset liikumist ja vähemalt 2 korda nädalas jõutreeningut kõikidele
suurematele lihasgruppidele. Mõõduka intensiivsusena võib kirjeldada tegevust, mis paneb
rahulolekust oluliselt intensiivsemalt tööle südame ja hingamiselundkonna.

 

Jõutreeningul on tervisele äärmiselt palju kasutegureid. Peamisteks eesmärkideks peetakse
lihasjõu ja -massi arendamist, kuid lisaks sellele on jõutreeningul veel hulgaliselt kasulikke
“varjatud” mõjusid:

● ainevahetuse kiirenemine
● insuliiniresistentsuse vähenemine
● aitab lihas- ja luumassi kadu ennetada
● vähendab südamehaigustesse ja diabeeti haigestumise riski
● tagab parema koordinatsiooni, tasakaalu ja liikuvuse
● vähendab vigastuste tekkimise riski
● on abiks kaalulangetusel rasvkoe arvelt
● vähendab stressi ja ärevust

 

Enamasti hoiab inimesi jõutreeninguga alustamisest tagasi teadmatus, kuidas
treeningseadmeid ja -vahendeid kasutada; milliseid harjutusi valida; millise koormusega
treenimist alustada; kuidas treeningute edenedes harjutuste, seeriate ja kordustega
progresseeruda.

 

Soovitan nõu küsida jõusaali valvetreeneritelt või ühendust võtta personaaltreeneriga, kes
annab asjakohast nõu, aitab leida optimaalse koormuse ning suunab Sind oma teekonnal
soovitud eesmärkide saavutamiseks.

Kohtume jõusaalis!