Keha vormimine on pikaajaline protsess, mis nõuab pühendumist. Tervislik kehakoostise muutmine võib võtta aega ning seetõttu on kerge sellel teekonnal kaotada siht silme eest. Pikemaajaliselt saavutatud tulemused jäävad enamasti paremini püsima. Seevastu väga kiiresti kaalu langetamine põhjustab kehale topelt stressi ning on suur oht tagasi algsete näitajate juurde jõuda. See on aga inimesele nii vaimselt kui füüsiliselt raske. Põhjuseid, miks soovitud tulemusteni jõudmine on aeglustunud või peatunud, võib välja tuua mitmeid. 

Progressi jälgimine ja teistega võrdlemine

Selleks, et soovitud tulemused kergemini tuleks, tasub valida endale spordiala, millest tuntakse rõõmu kui tegevusest endast ning põhiline eesmärk ei olekski kalorite kulutamine. Meeldiva liikumismeetodi puhul on lihtsam protsessi nautida ja edusamme teha. Märgata tasub ka väiksemaid muutusi. Ka juhul, kui esialgu tundub, et tulemused tulevad vaevaliselt, ei tasu end piitsutada. Põhiline, et liikumine on järjepidev ja parajalt mitmekesine.

Lisaks pidurdab oluliselt meie arengut enda võrdlemine teistega ja mõjub motivatsioonile kehvasti. Tasub hoida fookus enda, mitte teiste progressi peal, kuna keegi meist ei alusta täpselt samade eelduste ja näitajatega. Kindlasti on ka erandeid, keda vastupidiselt vähemalt alguses motiveerib kaaslase edusammude nägemine. Hakatakse ka ise rohkem vaeva nägema ja tekib justkui võistlusmoment. Kokkuvõttes jõutakse tihti selleni, et kahe erineva inimese areng ei liigu samal kiirusel soovitud suunas ning mingil hetkel hakkab nö võistlemine siiski motivatsiooni langetama, stressi tekitama ja edasisi tulemusi mõjutama. Seega, kui võistelda, siis ainult iseendaga, säilitades kannatlikkuse ja hoida end fookuses. Kuna motivatsioon on ajas muutuv, ei tasu motivatsiooni püsimist kui omaette eesmärki võtta, vaid pigem välja kujundada positiivne liikumisharjumus.

Ebapiisav uni 

Tervislik toitumine, teadlik treening ja piisav taastumine on edu võti. Tihtipeale tundub, et liikumise ja toitumise vahele on kujundatud tugevam seos. Samal ajal jättes välja väga olulise aspekti, milleks on taastumine. Keha vajab puhkust ja parim puhkus on kvaliteetne uni. Selleks, et arendada jõudu, langetada kaalu või lihtsalt parandada üldist heaolu, peame me endale tagama korraliku taastumise.

Unepuudus võib kaasa aidata kaalutõusule ja aeglustada kehasiseste protsesside toimimist. Vähene uni või kehv une kvaliteet võib tekitada näljatunde isegi siis, kui seda pole. Väsimus võib omakorda põhjustada treeningu vahele jätmise, vähendada motivatsiooni või lihtsalt vähem liikumist, kulutades vähem kaloreid.

Liigne stress

Pidev stress võib põhjustada mitmeid terviseprobleeme. Stressi ja kaalutõusu või -languse vahel on otsene seos. Sarnaselt unepuudusele suurendab ka stressiseisund kortisooli tootmist. See mitte ainult ei suurenda söögiisu, vaid võib põhjustada ka kõhupiirkonna rasvade täiendavat ladustamist. Tekivad erinevad isud ning esimesena sirutatakse käsi suhkru- ja rasvarikaste toitude järele. Stress on ka üheks põhjuseks, miks jäetakse treeninguid vahele, kuigi tegelikult aitab füüsiline aktiivsus stressiga paremini toime tulla. Siinkohal on oluline liikumisharjumuste kujundamine ja enesedistsipliin. Kui harjumus on juba kujunenud, siis on ka lihtsam raskematel aegadel treeningutega jätkata. 

Läbimõtlemata toitumine 

Üks kehakoostise muutmise kõige olulisemaid tegureid on see, kui palju kaloreid tarbitakse võrreldes sellega kui palju neid kulutatakse. Enamik meist alahindab seda, kui palju me sööme. Märkamatute kalorite tarbimisega on lihtne tarbida rohkem kui kulutatakse. Märkamatute kalorite hulka kuuluvad näiteks magusad joogid, lisatud suhkruga jogurtid, kohv suhkruga või lihtsalt toidukoguste vale analüüs. Kui inimene ei ole kunagi arvestust pidanud ega jälginud, mida tooted täpselt sisaldavad, siis tal ei olegi ettekujutust, kui palju peaks üldse sööma, et katta päevane kaloraaž. Seetõttu on oluline, et treeningutega alustaja peaks toitumispäevikut, mis annab hea ülevaate, mida ta sööb ja kas sellest piisab, et tagada kehale vajalikud makrotoitained.

Üheks probleemiks tulemuste mitte saavutamisel on enese liigne premeerimine. See tähendab, et nädala jooksul tehtud edusammud nullitakse nädalavahetustel liiga vabalt võtmisega. Aeg-ajalt on see muidugi normaalne, kuid tasub leida tasakaal, et premeerimine ei hakkaks segama tulemuste saavutamist. Näitena: selleks, et kaotada 500 grammi rasva nädalas, peaks dieedi ja/või füüsilise koormusega tekkiv kaloridefitsiit olema 500 kcal päevas. Pidades sellest kinni viiel päeval ja seejärel võttes nädalavahetusel liiga vabalt ehk süües rohkem või jättes treeningu järgmiseks kaheks päevaks vahele, on tulemus sarnane nagu astuks ühe sammu edasi ja kaks sammu tagasi.

Treeningrutiini liiga sage muutmine

Inimesele, kes ei ole varem treeningutega tegelenud, tulevad esimesed muutused kiiremini kui juba mõnda aega treeninud inimese puhul. Algaja jaoks ei ole esialgu palju vaja, kui keha juba koormusele reageerima hakkab. Piisab mõnest kuust sama rutiini järgimisest, et saavutada häid tulemusi. Edaspidi, kui keha on juba suurema koormusega kohanenud, tuleb treeningrutiini aeg-ajalt muuta, kuid seda ei tohiks teha liiga tihti. Liiga sage muutmine võib tulemusteni jõudmist aeglustada. Kehale tuleb anda aega, et harjuda ja kohaneda. Kui oled treeninud sama kava järgi näiteks 2 kuud, aga ei märka erilisi muutusi, siis ei tasu kohe alla anda. Mõnikord vajab keha rohkem aega. Jätka samas vaimus ja märkad muutusi, kui on möödunud veel 1-2 kuud. Ei tasu ka muretseda, et ühe kava järgi treenimine igavaks muutub. Jäta rutiin samaks, aga lisa järk-järgult juurde raskust või muuda tempot. See on hea viis oma treeningute intensiivsust muuta.  Aeglasem tempo võimaldab sama rutiiniga rohkem raskust tõsta ja lihaste kokkutõmmetele rohkem keskenduda. Kiirem tempo võimaldab treeningu käigus rohkem kaloreid põletada ja vastupidavust suurendada. 

Kokkuvõttes on eesmärgini jõudmine lihtne – tasakaalusta oma aktiivsus, vaata üle toitumisharjumused ja anna kehale piisavalt puhkust ning tee seda järjekindlalt.